Keegi ei ütle mulle, kas ma olen rõõmus või mitte. Ära võta mult ära minu võimet hinnata ise millisel järjel minu elu on. Ma olen kuradi rõõmus ja ära küsi miks. Ma ei ole kindlasti nii nagu kõik ülejäänud, kui nad on rõõmsad ja kindlasti mitte kurb, nagu kõik ülejäänud on kurvad. Me paistame kaugelt ühtemoodi, ma tean.
Kui Sa jalutad metsas, siis on seal palju puid. Kui Sa kaugelt vaatad, siis on kõik need puud ühesugused. Aga kui Sa lähemalt vaatad, siis mõni on kuusk, mõni mänd, mõne puu lugu on aastakümneid pikk, mõnel vaid aastane jutuke. Kui sa vaatad tähti, siis kõik tähed on ühesugused. Nad kõik säravad seal mustal taustal. Vaid need, kes pingutavad näevad, et mõni on suurem kui teised, mõni virvendab ning mõni särab nii eredalt, et ei mõistagi kuidas Sa kohe ei saanud aru kui eriline see täht on. Kui Sa vaataksid sealt ülevalt tähtede seast alla, siis kõik puud oleksid väiksed, ühesugused täpid. Kui sa vaataksid mind, kes vaatab sind sealt alt, siis ka mina oleksin tähtsusetu täpp kõigi teiste väikeste täppide seas. Aga tule alla sealt ülevalt, astu ligi, küsi inimeselt kuidas tal läheb. Mida tema asjast arvab. Kes ta tegelikult on. Sa märkad... sa märkad et ta pole nagu kõik teised täpid.
"Ja nüüd tagasi välisuudiste juurde: teadlased ei ole ikka veel päris kindlad, miks elu on ilus."
Jimi Tenor
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
See oli hea, hinge paitav tekst [:
Post a Comment