voodis vedeledes, langeb valgus mu selja tagant seinale, kus asetsevad vinüülid. suurest aknast tuppa langev valgus on soe ja nukker ja kui valgusel oleks maitse, maitseks tänane õhtupäike nagu just jahtunud puuviljatee, mis on magus aga oleks nagu liiga kauaks seisma jäänud ja kibedaks muutunud. mu seinal kasvavad varjud on üpriski kummalised, aina pikemaks venides langeb vari läbi pihlapuude okste, jättes mu seinale mingi kummalise mulje nagu etendaks valgus ja vari mingisugust ürgset ja erootilist tantsu. ma ei suuda end mitte unustada unistama. mängib pink floyd.
No comments:
Post a Comment